Projeavtta birra  

Ráđđehusgoartilis šaddet máŋga vistti, gáhttaspáittu, sajit ja párkkat, ja huksenprojeakta bistá máŋga jagi. Buot departemeanttat, earret Suodjalusdepartemeanta čohkkejuvvojit dohko. Projeakta lea plánejuvvon čađahuvvot golmma ceahkis, ja galgá gárvvis 2029. 

Go vuosttaš oassi ráđđehusgoartila huksehusas gárvána plána mielde 2025, de sii geat finadit doppe, vásihit ollu dáidagiid maŋemus čuđiid jagiin: sihke huksehusintegrerejuvvon relieffat 1950-jagiin H-blohkas, ja otnáš áibbas ođđa dáiddaprojeavttaid nu go Substitute (bargonamma), Jumana Mannas stuora gávpotláhtteprojeakta ja A-blohka goargadis dáidda AAhkA Outi Pieski bokte. 

Lassin čađahuvvon gilvvuide, de leat oston ollu sisa, ja ovdánahttán ođđa plánaid dáidagiidda mat ovdalaččas ledje ráđđehusvisttiin ja mat fátmmastit departemeanttaid iežaset čoakkáldagaid ja KORO ovddeš projeavttaid. Ovdamearkan ođđasit kuráhterejuvvon lea Do Ho Suh Grass Roots Square, mii 2023 giđa sirdui konserverejuvvot ovdal go buktu oažžu ođđa sajádaga Einar Gerhardsena sajis, gasku ráđđehusgoartila. H-blohkkii ostojedje 15 bácci maid Norgga-sudanalaš  Ahmed Umar:as, su buktoráiddus Glowing Phalanges. 

Ođđajagimánu 2021 almmuhuvvui bajimus Kunststrategi for nytt regjeringskvartal (Dáiddastrategiija ođđa ráđđehusgoartilii). 2021 čavčča de almmuhuvvui álgoveršuvdna Kunstplan for nytt regjeringkvartal (Dáiddaplána ođđa ráđđehusgoartilii). 2023 čavčča de lea gárvvis Kunstplan versjon 2 (Dáiddaplána veršuvdna 2). Ođđa veršuvnnas čilgejuvvojit dárkilit dáiddaprojeavttaid birra mat leat jođus, ja máŋga ođđa projeavtta biddjojit ovdan. Goappašat dáiddaplánaid sáhttá ollislaččat lohkat vuollelis siiddus guoskevaš sisdoalus. 

AAhkA

Projeavtta birra

Outi Pieski gorges dáiddabargu ođđa ráđđehusgoartila A-blohkkii atná sámi historjjá, kultuvrra ja duoji vuolggasadjin.

A-blohka sáhttá gohčodit ráđđehusgoartila arkitektuvraniehki bargun, ja pyramiidalatnja lea guovddášlatnja vistti siskkobealde.

Suoma beali sámi dáiddára Outi Pieski evttohus AAkhA lea jurddašuvvon dahkkojuvvot ja ovttaiduhttojuvvot lanja vinjuseaidnedulbosii, mii lea badjel 700 njealjehasmehter viiddu ja 51 mehter alu, ja mii atná arkitektuvrra skielttarseaidneráhkadusa vuolggasadjin. Gorges muorraduolbbus šaddá ođđaáigásaš skulptuvran, man dáiddár lea dahkan ivnniin, ávdnasiin ja duodjeárbevieruin. Pieski sárggastus čájeha nissonolbmohámi bealleprofiillas, geas lea ládjogahpir oaivvis ja meissetsuorbmasat suorpmain. Olmmoš doallá soappi, mas leat hearvaminstarat maid dáiddár lea viežžan davvisámi ja åarjelsaemien muorraduddjon- ja hervenárbevieruin. Sihke gahpir, suorbmasat ja soabbi čatnasit duodjái.

AAhkA čujuha sámi jurddašanvuogi ja filosofiija mielde Eatnamii Min Eadnái juridihkalaš persovdnan. Sámi eatnama bassi váriin lea dávjá seamma namma. (Aahka åarjelsaemiengïelese ja áhkku davvisámegillii lea áhči dahje eatni eadni, dahje vuorraset nisu, ja áhkku várjala eatnama.)

Dáiddabarggu dievaslaččat válddahus ráhkaduvvo sihke čálusin ja govvan go dáiddaprošeakta gárvána. Govvamateriála vuođđuduvvá gaskaboddasaš sárggastusaide.

Outi Pieski (r. 1973 Helssegis) ássá ja bargá Helssegis ja Ohcejogas, Suoma beali Sámis. Pieskis leat leamaš máŋggat riikkaidgaskasaš čájáhusat, ja son lea ollašuhttán máŋga stuorát almmolaš dáiddabarggu, earret eará Norgga Sámediggái Kárášjohkii ja Suoma Sámediggái Anárii. Son bargá installašuvnnaiguin ja málagovvanjuohtamiin, dávjá nu ahte ovttasta duoji dáiddabargguidasas. Son berošta fáddásurggiin mat govvidit árktalaš guovllu luonddu ja kultuvrra.

KORO leai vásttolaš Sámedikki laktavistti dáiddaprošeavttas jagi 2015, ja don sáhtát lohkat dáppe (dušše dárogillii) eambbo Pieski dáiddabarggus mii lea Kárášjogas.

Gávpotláhtti ođđa ráđđehusgoartilis  

Projeavtta birra 

Gávpotláhtti Johan Nygaardsvold:a sajis Akersgata guvlui šaddá okta dain stuorámus sajiin gos dáidda lea almmolaččat olámuttos ráđđehusgoartilis, ja čalmmustahttá uskkádaga ráđđehusgoartila guvlui. Sadji galgá heivet máŋgga sorttat stuora ja smávva dáhpáhusaide: seremoniijaide, demonstrašuvnnaide, sártniide ja dábálaš álbmotdiliide. Oktiibuot 10 dáiddára leat bovdejuvvon addit evttohusaid gávpotláhtti dáidagiidda, ja jury lea válljen palestiinnálaš Jumana Manna evttohusa, gii ássá Berliinnas. 

Dáidda, man bargonamahus lea Substitute lea 800 njealjádasmehtera stuoru láhtti ja galgá ráhkaduvvot ovdalaš geavahuvvon geđggiiguin. Guhkit go 300 jagi lea granihtta geavahuvvon siviilla ja urbána struktuvrrain, industriijas ja suodjalandoaimmain. Manna áigu bovdet stáhta, suohkaniid, elfápmofitnodagaid ja earáid addit geđggiid nu go vázzinravddain, muvrrain, buođuin ja elfápmostašuvnnain, ráđđevisttiin, skuvllain ja dáluin. Dáidaga materiálaválljen fátmmasta olles riikka, ja hástala garrasit luondduávdnasiid doallevaččat geavahit ja gierdoekonomiijii. Jumana Manna dadjá ieš barggu birra ná: 

Mu evttohus iská Norgga materiálaš historjjá luonddu ja bohkama, ekonomiija ja iešdovddu ektui. Barggu bokte áiggun mun iskat ođđasit ávkkástallama dahje geavaheami jurddašuvvon ja siskkáldasstruktuvrralaš etihkka, ja fuomášuhttit jurdagiid ahte juoidá ferte guođđit vai kollektiiva galgá sáhttit joatkit ja bistit ja eallit doallevaččat ovttas. 

Dáidaga loahpalaš hábmen ii leat gárvvis ovdal go buot geađggit leat čohkkejuvvon ja biddjojuvvon oktii stuorát ollisvuohtan, bargu maid dáiddár boahtte jagi áigu čađahit ovttas eallilan giehtaduojáriiguin Agaias eret. 

Jumana Manna (r. 1987, USA:s) lea bajásšaddan Jerusalemis ja ássá ja bargá Berliinnas. Manna lea váldán oahpu Dáiddaakademiijas Osloves. Filmma, bácciid ja installašuvnnaid bokte iská son historjámuitalusaid mat leat čadnon fápmui, gillii ja muittuide. Dáiddabargui Government Quarter Study 2014, ráhkadii son hámádagaid olles sturrodaga stoalppuin Høyblokka siskkáldasas. Dáiddabargu čájehuvvui dan d ávjá máinnašuvvon čájáhusas Henie Onstad Dáiddaguovddážis Vi lever på en stjerne (Mii eallit muhtin násttis) 2014, mii guovdilasttii dáhpáhusaid suoidnemánu 22. beaivvi. Bargu čájehuvvui maŋŋil davviriikkalaš paviljoŋŋas Veneziabiennála olis 2017. 

Bovdejuvvon gilvu lea okta dain máŋgga bargomálliin dáidagiiguin bargat ođđa ráđđehusgoartilii. Loga eanet dan birra dáppe (teaksta dušše dárogillii). 

Jus háliidat diehtit eanet KORO barggu birra dainna dáiddaprojeavttain olles ráđđehusgoartilis, de gávnnat eanet dieđu, dáiddastragegiija ja dáiddaplána birra min projeaktasiiddus (teaksta dušše dárogillii).