Tekstiilakonserváhtora atelieras
Ođđaáigásaš dáiddadahkosat nai dárbbašit áimmahuššama. Boađe mielde go Britta Marakatt-Labba tekstiilabarggut galget válbmejuvvot luoikamii.
Britta Marakatt-Labba lea eatnat jagiid ollodahkii dahkan máŋga almmolaš tekstiiladáiddadahkosa KORO ovddas. Guokte dáin su tekstiiladáiddadahkosiin leat dál vuđolaččat áimmahuššojuvvon.
Dáiddadahkosat Nama haga/Uten tittel ja Historjá galget luikojuvvot Nationálamusea Marakatt-Labba dáidagiid stuorra čájáhussii giđđat ja geasset 2024. Mii leat beassan mielde Seailluhanbálvalusaid atelierii Salhusii, gos tekstiilakonserváhtor Philippa Moxon árvvoštallá makkár máŧas dát guokte dáiddadahkosa leat. Filmmas dás vuolábealde beassat oaidnit mo dáiddabarggut sáhttet seailluhuvvot, makkár árvvoštallamat dahkkojuvvojit ja makkár válljejumiid ferte loahpas dahkat. Earenoamážit beassat motiivvaid ja Britta Marakatt-Labba smávva, hearvasákkaldagaid lahka.
Loga áššis ja geahča filmma dárogillii dáppe.
Britta Marakatt-Labba bargá tekstiillain, hearvasákkaldagain, akvareallain, grafihkain ja bázzedahkamiin. Su dáiddadahkosiid motiivvat govvidit dávjá beaivválaš eallima sámi geahččanguovllus, ja leat ovttastahttojuvvon muitalusaiguin ja dáhpáhusaiguin sámi kultuvrras, mytologiijas ja historjjás. Fáttát čatnasit dávjá su iežas smiehttamiidda earret eará dálkkádatrievdamiid ja sámi identitehta hárrái, ja bohccot ja boazodilli leat dávjá motiivvat mat geardduhuvvojit máŋgga dáiddadahkosis.
Guokte dáiddabarggu Sevdnjes áigi/Mörker tid (2018) ja Dálkkádatrievdan/Klimat endring (2018) leat Norgga ambassádas Brasilas, Brasília gávpogis, ja vihtta dáiddadahkosa lea Romssa sámeskuvllas, earret eará Dáivvas/Cosmos (2000) ja Niegadeapmi/Drömmandet (1999). Eanaš dáiddadahkosat sorjájit dábálaččat oaidnin láhkai studeanttaid ja virggehasaid gaskkas UiT Norgga árktalaš universitehtas. Garjját/Kråkene (1981) dáiddadagus lea árabus ostojuvvon UiT:i Romsii, ja čujuha njuolga Álttá-Guovdageainnu soahpameahttunvuhtii 1970 logu loahpas ja 1980 logu álggus. Universitehtabibliotehkas Romssas gávdnat Riegádahttime/Giving birth (1983) ja Guolásteapmi/Fiske (1984). Guokteloginjeallje mehter guhkkosaš tekstiiladagus Historjá (2004-2007), man mii filmmas beassat dárkilit geahčadit, lea okta su beakkáneamos dáiddadahkosiin, ja leai máksobargu KORO ovddas UiT nammii Romsii. Dat lea ovdal čájehuvvon Documenta 14:s Kasselis jagi 2017, ja Dronnet Sonja Dáiddastáljas jagi 2019. Nubbi dáiddadagus, man beassat oaidnit filmmas, lea Nama haga/Uten tittel (1987-88), lea duddjojuvvon dasa man namma ovdal leai Finnmárkku buohccidivššárallaskuvla, ja mii maŋŋil šattai oassin UiT Norgga árktalaš universitehtas Hámmerfeasttas.
Dáiddára birra:
Britta Marakatt-Labba (r. 1951) ássá Badje-Sohpparis Ruoŧa bealde Sámis. Son bajásšattai boazobearrašis, ja válddii oahpu Dáidda- ja hábmenallaskuvllas Göteborgas ja Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. 1970 logu rájes son lea leamaš čielga dáiddalaš jietna ja sámi kultuvrra ja historjjá deaŧalaš gaskkusteaddji dáidaga ja aktivismma bokte. Earret eará leai son mielde álggaheamen Mázejoavkku jagi 1978, ja vuođđudeamen Sámi Dáiddačehpiid Searvvi jagi 1979.
Son lea oassálastán eatnat čájáhusaide, ja su dáiddabargguid leat oastán sisa máŋga museačoakkáldaga, earret eará Röhsska museet Göteborgas, Nationalmuseum ja Moderna Museet Stuehkies/Stockholmas, British Museum Londonis, MARKK-Hamburg Museum Duiskkas, Davvi Norgga Dáiddamusea Romssas, KODE Bergen Birggonis, Nasjonalmuseet Osloves/Oslo ja RiddoDuottarMuseat Finnmárkkus.
Jagi 2017 son oaččui John Savio-bálkkašumi, mii geigejuvvo juohke nuppi jagi dáiddárii geas lea sámi duogáš ja identitehta, ja gii lea beaggán bárisin dáiddasuorggis Norggas, juogo iežas ovttaskas prošeavttaid dahje iežas buohkanas dáiddárbarggu dihtii.
