Litna váikkuhangaskaoamit, bastilis sáttasátni

– Juoga earenoamáš lea buot dan ávviris ja áigegeavaheamis mii lea tekstiiladáidagis, dadjá dáiddár Hilde Skancke Pedersen. Su monumentála tekstiiladagus Bassi várri, giđđadálvi – Hellig fjell, vårvinter (2025) sorjá ođđa ráđđehusgoartilis Osloves. Son muitala luondduvásihusain mat leat su movttiidahttán, ja manne gollan, ođđasit adnon tekstiillat leat nu deaŧalaččat dáiddadahkosii mii dál lea mielde hábmemin Stáhtaráđđesále birrasiid.

– Munnje lea doaivva sihke namahusas ja dahkosis. Lihkadus čuovgadet dillái.

Hilde Skancke Pedersen muitala iežas tekstiiladahkosa Bassi várri, giđđadálvi – Hellig fjell, vårvinter (2025) birra, mii lea šaddan oassin ođđa ráđđehusgoartila dáiddačoakkáldagas. Guhtta mehtera govdosaš dáiddadahkosis leat ollu čáhppes, vilges ja ránes ođđasit adnon tekstiillat, mat leat čuohpaduvvon bihtáide ja čohkkejuvvon eanadatmotiivan, mii lea dahkkojuvvon fotografiija vuođul váris mii lea Bearalvági gielddas ja Deanu gielddas. Moai ságastallagohte dás, dán Finnmárkku váris ja mearkkašumis mii das lea Pedersenii, gii dássážii lea ráhkadan golbma veršuvnna Bassi váris.

Várri mas lea sáttasátni

Vaikko dát čearru gosa Pedersen máhccá ođđa ođđasit dáidagiinnis, čalbmosit mearkkaša ollu sutnje, de ieš ii loga dan «earenoamáš lapmudeaddjin» vuosttas geahčastagas. Son muitala mánnávuođamuittus das go son ja su váhnemat ledje jođus Bearalváhkái, gos Pedersena eadni leai eret.

–  Mii gorgŋiimet Deanuleagis bajás, olliimet dan guvlui gos čearru lea, ja mun jurdilin «vuoi, man ivnneheapme, man ropmi, ja nu ahkit maŋŋil buot dan šattolašvuođa mii lea vuollin deatnogáttis». Muhto jagiid ollodagas čearu govva lea ahtanuššan mu mielas.

Pedersen muitala iežas dál oaidnit mo dát stargadis čearru albmana vuostálasvuohtan olbmuid ráhkadan birrasiidda, ja ahte dat danne maiddái guoddá deaŧalaš sáttasáni áiggi hárrái mas mii eallit: 

– Dat lea áidalas, ipmilviđá várri, eai leat geainnut, eai báhčinšiljut, eai bieggamillut, eaige ruvkket. Dát čearru govastahttá munnje buot váriid, visot luonddu, juoidá mii ii galgga lihkahallojuvvot ja billiduvvot. Jurddalaččat dat lea maiddái vuostálasvuohtan visot daid guovlluide gosa leat juo billideaddji dagaldagaid bahkkehan sisa.

Pedersena mielas lea nappo olbmuid ja luonddu ovttasdoaibmamis sáhka. Deattastan dihtii man deaŧalaš várrugasvuohta lea ovttasdoaibmamis, lea son válljen lasihit «bassi vári» dáiddadagusnamahussii.

– Bassi várri ii leat várri mii, nugo mun dieđán goit, adnojuvvo bassin. Muhto mun gohčodan dan bassin danne go mii fertet áddet ahte visot luondu lea min fysihkalaš ruovttu viiddideapmi, dat gos mii orrut. Ja mii fertet gieđahallat dan várrugasvuođain.

Sápmi várdobáikin

Dáiddár gii dál lea 72 jahkásaš lea bajásšaddan Hámmerfeasttas, ja lea ovdal orron ja lohkan Osloves ja Romssas. Dál son ássá ja bargá Guovdageainnus. Suohkan leabbana miehtá Finnmárkkuduoddara áibmadas areála, muhto suohkanis leat váile 3000 ássi.

Go Sápmi lea várdobáiki, olmmoš soaitá šaddat liige gohccevažžan dan dáfus, mo iešguđetge luondduoainnut báidnet áigeguovdilis servodatdigaštallamiid luondduvalljodagaid, dálkkádatpolitihka ja sámi vuoigatvuođaid hárrái. Orrot goit báidnán Pedersena, gii bastilit báhkkoda eahpádusa olbmuid sisabahkkemiid hárrái – sihke báikkálaččat ja máilmmiviidosaččat – mat áitet luondduvalljivuođa.   

– Mii olbmot borrat bihtáid mielde duohtatkeahtes guovlluid, gosa ráhkadit geainnuid, šaldiid ja barttaid. Eanet ja eanet. Dát lea váralaš gárggiideapmi. Almma juo gávdnošedje vejolašvuođat suohkudit gávpogiid, iige billidit nješšiid mat luitet čađđadioksiidda go daid meassá, cealká Pedersen, ja lasiha:

– Diđolašvuohta ja vuovdnáivuođa vuostálasvuohta dat galgá leat.

Aiddo fal dakkár árvvuid doaivu son iežas dáiddadahkosa buktit mielddis, go dat dál lea mielde hábmemin ođđa ráđđehusgoartila birrasiid Osloves.

Pedersena sámi-norgalaš gullevašvuohta lea čielgasit ruohtastuhttojuvvon dáiddalašvuhtii. Ovddemusat dat boahtá ovdan dáiddadagusnamahusaid bokte, muhto maiddái fáttáid válljemiid bokte, main sámi beroštumit ja birasgáhttenperspektiiva vuođđuduvvojit holisttalaš luondduoidnui. Go dát dáiddabargu dál lea šaddan oassin gieskat álggahuvvon Departemeanttaid dáiddačoakkáldagas, de dat lea sullii 150 dáiddára dahkan sullii 300 dáiddadahkosa searvvis. Nubbi eará dáiddár gii váfista nanu sámi ovddasteami ráđđehusgoartilis lea Outi Pieski, Suoma beali Sámis. Gažaldahkii maid son jurddaša go dáiddára guoktás lea dát rolla, Pedersen vástida oanehaččat ja beaktilit:

– Dat dat vel váilluige, ahte sámi jienat eai galgan boahtit albmosii ráđđehusgoartila dáidagiid bokte.

Sámedikkis Ráđđehusgoartilii

Latnja gos Bassi várri, giđđadálvi – Hellig fjell, vårvinter sorjá, ii leat miige sahte lanjaid: Dat lea ođđa Stáhtaráđđesále gosa ráđđehus čoahkkana, Stáhtaministara kantuvrra bálddas. Ii leat almmatge vuosttas geardi go Pedersen lea ráhkadan dáidagiid almmolaš visttiide, ovdal lea son ráhkadan dáiddabargguid buohcceviesuide ja skuvllaide. Son bargá áinnas stuorra formáhtaiguin, juoga man son ieš oaivvilda boahtit das go lea bargan ollu lávdedujiin, earret eará Beaivváš Sámi Našunálateáhterii Guovdageainnus, Stellaris DansTeaterii Hámmerfeasttas ja TV-buvttademiide. Lassin son lea lávdebivttashábmejeaddji ja dramatihkar.

Okta su dovdoseamos dáiddadahkosiin lea Luottat – Spor (2000). Seaidneinstallašuvdna, dahje ávnnasgovvanjuođus, lea hui guovddášlaš sadjái sajustuvvon, namalassii Dievasčoahkkinlatnjii, Sámedikki deaŧalaččamus sálii Kárášjogas.^[1] Sus gii čuožžu sárdnestuolus lea dáiddadagus álo sealggeduohken, ja dáiddadagus lea álo oidnosis govain dáppe.  
 
Dat go Pedersen ozai bargui beassat dahkat vel ovtta dáiddadahkosa dakkár dási almmolaš latnjii go ráđđehusgoartilii, boahtá osohahkii das go son liiko bargat stuorra formáhtaiguin. Muhto mii eanemusat oalgguhii, leai ieš dat hástalus man dakkár barggu badjelasas váldin buktá.
 
– Buot olbmuide, maiddái dáiddáriidda, lea deaŧalaš ovehit dustet hástalusaid, ja ráđđehusgoartil lea deaŧalaš báiki dáidaga, politihka ja eallima várás Norggas. Muhto mun dovddan maid ahte lea muhtin lágan gierdu. 25 jagi dás ovdal mu dáiddadagus oaččui saji Sámedikkis, ja dál mus lea maiddái deaŧalaš dáiddadagus ráđđehusgoartilis.
 
Nugo ráđđehusgoartilge Osloves, ovddasta Sámediggi fámu:
 
– Sámedikkis lea dáiddadagus sorjaluvvon dohko gos digaštallamat ja jienasteamit dáhpáhuvvet. Ráđđehusgoartilis lea dáiddadagus doppe gos mearrádusat dahkkojuvvojit, dahje goitge digaštallojuvvojit. Erohus lea dattetge, ahte Dievasčoahkkinlanjas lea eará doaibma, ja doppe lea dáiddadagus Luottat hui oidnosis.  
 
Dáiddadagus lea sihke sále siste, ja dat ollá feaskárii sále olggobeallai.
Ráđđehusgoartilis lea Bassi várri dan ráji alde mii sáhttá gohčoduvvot almmolaš dáiddan, dannego almmolašvuođas ii leat beassanlohpi Stáhtaráđđesálii. Oalát gehččiid haga dat almmatge ii báze, ja Pedersena iežas mielas lea gelddolaš go dáiddadagus oažžu áidnalunddot ja ráddjejuvvon gehččiidjoavkku:
 
– Geahččit leat deaŧalaš politihkkarat, ja dán dáiddadahkosa dáidet ipmirdit iešguhtege láhkásis dan mielde makkár oaidninčiehka iešguhtege politihkkaris lea. Dat duođaidge oažžu eará gehččiid, sierragehččiid.

Hannah Ryggen lea bargoguoibmi

Vaikko ráđđehusgoartil Osloves lea huksejuvvon ođđasis ja Allablohkka lea máhcahuvvon ovddeš hápmái, dat guoddá mielddis ollu historjjá. Čihkosis seinniin lea terrordáhpáhus suoidnemánu 22. beaivvi 2011. Dat lea oaivadan Pedersena jurddašit maid tekstiila sáhttá ávnnasin buktit mielddis.

– Tekstiila lea oalle hearkkes ávnnas, dadjá Pedersen, ja geassá ovdan Hannah Ryggena tekstiiladahkosa Vi lever på en stjerne (Mii eallit nástti alde)  (1958), mii vaháguvai oinnolaččat bombabávkaleamis suoidnemánu 22. beaivvi. Govvagođus ráhkaduvvui vásedin Allablohka várás, Erling Viksjø bargogohččosa mielde. Vi lever på en stjerne lea seailluhuvvon, ja 2026 giđa mielde lea dat máhcahuvvon ruovttoluotta ráđđehusgoartilii 15 jagi maŋŋil dáhpáhusa. Dat sorjá D-blohka VIP-uskkádagas. Tekstiilaovdavázzi Ryggena nubbi bargu ráđđehusgoartilii lea Picassoteppet/Trojansk hest (Picasso rátnu/Troija heabuš) (1949/1956), mii ovdal heaŋgái boares Stáhtaráđđesáles Allablohkas, lea dál čohkkejuvvon seamma latnjii go Bassi várri. Dan atná Pedersen stuorra gudnin, ja čájeha čiekŋalis gudnevuollegašvuođa Ryggenii: – Dovdo áibbas jurddašmeahttumin! Munnje lea stuorra ášši ahte mu dáiddadagus galgá sorját Picassoteppet/Trojansk hest dáiddadahkosiin ovtta lanjas. Vaikko son ii šat leat eallimin, de lean mun álelassii atnán Hannah Ryggena bargoguoibmin.

Dat ahte goappaš dáiddadahkosat guottihit vuosttaldeami, lea juoga mii njuorasmahttá Pedersena.
 
– Vaikko su dáiddadagus lea linis tekstiilla albmanahttima dáfus, de lea vuosttaldeapmi hui čielgasit lunddolaš su dahkosiin ja dáiddalašvuođas. Mun doaivvun vuosttaldeami maiddái čuovgat čađa mu dáiddadahkosis.
 
Daid eará dáiddadahkosiid gaskkas, mat leat oassi KORO viiddis kuráhtorlaš válljemiin ráđđehusgoartilii, leat máŋga ođđa ja boarráset tekstiilabarggu gávdnamis^[2]. Maŋimuš 20 jagi ollodagas leat mii oaidnán mo norgalaš tekstiiladáidda lea sakka ovdánan. Earret eará válljejit ohpihii eanet nuorat dáiddárat dán albmanahttinhámi, oppa lohkái giddejuvvo stuorra beroštupmi ja fuopmášupmi šaddobáidnimii, gođđimii ja eará vugiide bargat tekstiillain. Pedersen smiehttá veaháš dán ovdáneami hárrái, man son jáhkká boahtit das go tekstiiladáidagis lea ollu mii ovddasta dan maid olmmoš máhttá ja sáhttá buvttadit gieđaidisguin.
 
– In daja dán badjelgeahččanvuođas eará dáidaga dáfus, son láhttesta ja lasihastá: – Muhto juoga earenoamáš dat lea ávviris ja áigegeavaheamis mii lea tekstiiladáidagis.

Čuovgadet áiggiid guvlui

Ávvir ja áigi leat maiddái deaŧalaš čoavddasánit Pedersena geavadis. Juoga mii ovdamearkka dihtii boahtá oidnosii ođđasit adnon ávdnasiin, mat dahket áibbas vuđolaš oasi sihke Bassi várri, giđđadálvi – Hellig fjell, vårvinter (2025) dáiddadahkosis ja su eará dáiddadahkosiin. Bassi várri dáiddadahkosa duohken lea áddjás proseassa, mas stuorra tekstiilahivvodagat leat čoggojuvvon, várrugasat vajaduvvon smávva bihttán ja várrugasat darvvihuvvon oktii – golmma veahki veagas. Pedersen čoakkašii guhká – iežas skáhpiin, lahpesgávppiin ja oapmebierggasgávppiin – ovdal go viimmat beasai duddjogoahtit gova.

– Vielgadas boahtá boares seaŋgaliinniin. Dákkár stuorra dahkosa ráhkadeapmái dárbbašuvvojit hirbmat ollu iešguđetlágan ávdnasat. Mun lean geavahan adnon t-báiddiid, gahperbáiddiid ja vadniseaŋgaliinniid.

Son válljii čoaggit ávdnasiid buoret go oastit mehtergálvvuid, danne go dat leai deaŧalaš visuála, dahje rievttabut daddjojuvvon, taktiila albmabuktimii. Go geahččá dáiddadahkosa lahka, de sáhttá olmmoš oaidnit mo iešguđet ja árvitmeahttun tekstiillat – nugo gollan vadniseaŋgaliinnit – dahket golbmaollilisvuođa.

– Dát lea muhtin lágan čáhppes-vilges dáiddadagus. Muhto iešguđetlágan t-báiddiid geažil – main muhtimiin maiddái leat iešguđetge suivehusat – šaddá olggoš sakka eallaseabbon go juos mun ovdamearkka dihtii livččen geavahan dábálaš bubmolliinni mas olggoš lea ladjat ja áibbas livttis. Dál ožžon vejolašvuođa geavahit máŋggaid iešguđetlágan ivdnesojuid ja tekstuvrraid. Muhto diehttalasge lea sáhka birasperspektiivvas.

Doaivva man báhkkodii álggahettiin čearu hárrái Bearalvági gielddas sáhttá maiddái laktojuvvot Bassi vári ivdneválljemii. Ráđđehusgoartila veršuvdnii son lea geavahan eanet vielgada go ovdalis veršuvnnaide. Iešguđetge ránes, čáhppes ja vilges ivdnesojut ovddastit giđđadálvvi. Sámi árbevierus vuođđuduvvojit iešguđet jagiáiggit boazodollui, mas jahki juhkkojuvvo gávcci iešguhtege jagiáigái. Giđđadálvi lea guovvamánu ja njukčamánu bajis, dalle go skábma lea meaddel. Pedersen muitala iežas álgo álggos ohcan KORO Open Call:s (rabas almmuhusas), masa ovdanbuvttii guokte goabbatlágan sárggastusveršuvnna Bassi váris. Nubbi veršuvdna ovddasta geasi, ja das lea uhcit vielgat. Maŋŋil go su ohcamuš vuos hilgojuvvui, de fállojuvvui sutnje maŋŋil njuolgga máksobargu ráhkadit dáiddadahkosa Stáhtaráđđesálii. Kuráhtorat háliidedje su dan čuvges veršuvnna dahkat, juoga mii Pedersena mielas leai vuogas válljejupmi.

–  Das lea lihkadus čuovgadeappo guvlui. Dan mii dárbbašit nu sakkarat dán áigái. Máilmmidilli vearrána beaivvis beaivái.

Birasperspektiiva

Dáidaga dahkan iešguđetlágan ávdnasiin mat leat báhcán dahje bálkásan min olbmuid ja min buđaldemiid maŋis, lea mihtilmas Pedersena geavadis. Ovdal son lea earret eará geavahan basteoivviid dahje ruston metálladulbosiid, dáid maŋibuid dáiddadahkosis Ellonjuvvon Eallin / Levd Liv  (2022) man son ráhkadii Soft Galleri čájáhussii Oslovii. Dáiddadahkosis leat guokte ruston metálladulbosa laktojuvvon oktii árbevirolaš, oapme-Olmmáivákki ránuiguin. 

– Máŋga áđa sáhttet bajiduvvot ja šaddat eará dávvirin go juos dušše bálkásit doapparin, ja dainna mun lean hástalan iehčan: Maid sáhtán ráhkadit juostá man olmmoš dábálaččat ii ane makkárge árvvus? Ellojuvvon eallimis lea juoga eanet, guoskkaš dal dat olbmuide dahje ávdnasiidda. Ii ellojuvvon eallin leat dievaslaš. Ávdnasat mat leat hilgojuvvon, muhto main sáhttá boahtit mii nu ođas. Mat sáhttet earáhuhttojuvvot ođđa leahkimii. Dát lea juoga mii beroštahttá mu, ja mainna mun barggan, son cealká ja čilge viidáseappot:  

– Mun liikon nappo hui bures jurdagii ahte mii olbmot báidnašuvvat iehčamet eallimiin, jagiin mat gollet, ja dovddiidusain. Buot dovddiidusat cigget min eallinvuohkái.

Maŋŋil go letne ságastallan máŋggaid eará dáiddalaš bargguid maid Pedersen lea gárgedan jagiid mielde, jorrá sáhka fas ruovttoluotta Bassi várrái, birasperspektiivii ja veahkkeváriid hálddašanhástalussii man máŧohis ja badjelmearálaš tekstiilahivvodat dahká:

– Min máilmmi bivttasgubát gártet bivttasvárrin. Liiggás ollu, fast fashion (jođánisbivttasmállet) ja badjelmearebuvttadeapmi. Eatnamis leat dušše ráddjejuvvon valljodatvárit, ja mun geavahivččen bálkásan biktasiid ráhkadit juoidá mávssolačča.

Son doaivu politihkkariid geat galget árgabeaivvisteaset ovttastallat su Bassi váriin ovddasguvlui maiddái gullet ja oidnet sáttasáni mii muitala eatnama ráddjejuvvon valljodatváriid ja daid hálddašeami hárrái. 

– Vaikko Norgga politihkkarat eai mearrit fast fashion-industriija badjel, sii sáhttet ovdamearkka dihtii heaittihit lassiárvodivada oapmebiktasiid ja -biergasiid vuovdimis. Oapmetekstiillaid atnin goitge čájeha man guvlui dát dáiddár oaivvilda, jurddaša ja berošta, loahpaha Pedersen.

^[1] Gula podkástaepisoda dárogillii, mas Hilde Skancke Pedersen muitala dáiddárii ja prográmmajođiheaddjái Kåre Magnus Bergh dáiddadahkosa Luottat – Spor birra ja maid dan sajusteapmi mearkkaša sutnje: https://rss.com/podcasts/verksted/1094164/

^[2] Earret eará leat dálááiggedáiddárat nugo Elise Storsveen, Otobong Nkanga ja Damian Ajavon ráhkadan diŋgojumi mielde ođđa tekstiila dahkosiid. Dáid fárus leat boarráset tekstiiladáidagat maid gaskkas  Synnøve Anker Aurdal, Carin Wessel ja Bente Sætrang ovdalis ráhkadan dáiddadahkosat leat ovddastuvvon.

Sámás jorgalii Magne Ove Varsi, MOVarsi Productions AS